Tänu erakordselt kiirele molekulaarbioloogia arengule on geneetika tungimas inimeste igapäevaellu. Geneetilise analüüsi tellijaksGeenitest
on tavaliselt arst, kes kasutab saadud infot haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks, prognoosi täpsustamiseks või ravivastuse hindamiseks.  Geneetiliste analüüside kasutamine kliinilises praktikas kasvab jõudsalt kogu maailmas ja ka Eestis. Geenitestide kasutamine Eestis on iga-aastaselt tõusnud ligikaudu 60%, mis kinnitab geneetika vajadust ja osatähtsuse tõusu  kliinilises praktikas.

Kasvav huvi geenitestide vastu

Järjest enam kasvab aga ka tavatarbija teadlikkus ja huvi geneetiliste testide vastu. Huvi suurenemine on tingitud kasvanud meedia tähelepanust geneetika avastustele ja testimise võimalustele. Geeniteste, mida inimene saab ise tellida, nimetatakse otse tarbijale suunatud testideks. USA-s läbi viidud uuring näitas, et 81,5% tarbijatest laseks analüüsida kogu oma genoomi järjestuse, kui nad saaksid seda endale lubada. Samuti näitasid uuringu tulemused, et 15% USA arstidest on arutanud oma patsientidega otse tarbijale suunatud geneetilise testimise võimalusi.

Ka Eestis on hakanud laborid pakkuma otse tarbijale suunatud geneetilisi analüüse. Üks sellistest testidest on ainevahetuses oluliste geneetiliste variatsioonide analüüs, millest saadav info on abiks personaalsete toitumissoovituste koostamisel.

Toitainete sobilikkus Sinu geenidele

Sellise geneetilise analüüsi interpretatsioon tuleneb nutrigenoomika-alastest teadustöödest. Nutrigenoomika on teadusharu, mis uurib, kuidas individuaalne geneetiline profiil mõjutab indiviidide toitainete vajadust. Nutrigenoomika uuringutes on leitud geneetilisi variatsioone, millest sõltuvalt toitainete erinev osakaal dieedis mõjutab oluliselt kehakaalu. Seetõttu saab geneetilise analüüsi abil määrata, milline toitainete tasakaal on kehakaalu jälgimiseks ja alandamiseks sobivaim.

Näiteks küllastunud rasva puhul on leitud mitmeid geenivariatsioone, millest sõltub, kas seda tüüpi rasva liigne tarbimine on seotud rasvumise riski olulise tõusuga või mitte. Konkreetse näitena võib tuua APOA2 geeni. Selles rasvade metabolismiga seotud geenis esineb umbes 15%-l inimestest variatsioon, mille puhul liigne (üle 22g/päevas) küllastunud rasvade söömine seostub keskmise kehamassiindeksi (KMI) tõusuga rohkem kui 2 ühikut. Kui seda variatsiooni pole, siis on keskmise KMI vahe küllastunud rasva väiksema ja suurema tarbimise puhul ainult 0,3 ühikut.

Sarnaseid seoseid kehakaalu, geneetiliste variatsioonide ja toitainete tarbimise vahel on nutrigenoomika alastes uuringutes leitud ka küllastumata rasvade ja süsivesikute kohta. Üha enam levib maailmas arusaam, et geneetiliste eripärade arvestamine teeb toitumissoovituste andmise tõhusamaks. USA-s Stanfordi Ülikooli juures tehti uuring, kus 140 inimest jagati 4 rühma ja neile rühmadele määrati erinevat tüüpi dieet. Pärast aasta kestnud dieedi pidamist mõõdeti osalejate kehakaalu taas ja määrati ka nende geneetilised variatsioonid. Selgus, et juhuslikult genotüübiga sobivat dieeti jälginutel oli 2,5 korda suurem kehakaalu langus kui teistel.

Treeningu mõju kehakaalule

Lisaks juhistele toitumise osas, annavad geenid infot, kuidas mõjub treening kehakaalule. Füüsilise aktiivsuse kasulikkus tervisele on üldteada, kuid näiteks trenni mõju rasvade oksüdeerimise tasemele on inimestel erinev ja seotud taas geneetikaga.  Seetõttu saavad inimesed treeninguga kehakaalule ka erineva efekti – kellel on mõju kergem tulema, kellel vaevalisem.

Geenitestid.ee on abiks

Tallinnas asuv molekulaardiagnostika labor iGen teostab ainevahetuses oluliste geneetiliste variatsioonide analüüsi. Koos OÜ Figuurisõbrad toitumisspetsialistidega on välja töötatud personaalsed toitumisjuhised, mis võtavad arvesse inimese geneetilist profiili ja tervisenäitajaid. Geneetilise testi vastuses antakse lisaks toitumissoovitustele ka 3 päeva näidismenüü. Näidismenüü aitab inimesel mõista toitumissoovituste tähendust. Lisaks antakse infot treeningu toime kohta ja geneetiliste variatsioonidega seotud isu eripärade kohta.

Lisaks kirjeldatud analüüsile saab laboris lasta testida ka laktoosi ja gluteeni talumatuse esinemise riski. Samuti saab lasta analüüsida, kas esineb suurem tõenäosus vitamiinide defitsiidi avaldumiseks. Selle leidmiseks analüüsitakse vitamiinide D, B6, B12 ja foolhappe ainevahetusega seotud geene.

Geenitesti saad ka ise kodus teha. Selleks saab meie kodulehelt lihtsa vaevaga testi koju tellida SIIT

Share and Enjoy

  • Facebook
  • Twitter
  • Delicious
  • LinkedIn
  • StumbleUpon
  • Add to favorites
  • Email
  • RSS
Share →

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

15 + twenty =

Print
Close