Laktoositalumatus

Eelmises blogipostituses kirjutasime, mis on laktoositalumatus, millised on sümptomid ja laktoositalumatuse tüübid. Oluline on aga teada ka talumatuse riskifaktoreid, kuidas laktoositalumatust diagnoosida ja millised on ravivõimalused. Kindlasti võiks igaüks meist mõelda laktoositalumatusele ja olla kindel, ega see endalgi juhuslikult ei esine, sest Eesti inimeste seas on talumatuse esinemine lausa 20-30%.

Laktoositalumatuse riskifaktorid

Riskifaktorid suurendavad talumatuse tekkimise tõenäosust. Välja võib tuua siinkohal 4 olulisemat.
Vanus – vanematel inimestel areneb laktoositalumatus välja suurema tõenäosusega kui beebidel või väikelastel.
Päritolu – põhjaeurooplastel on väiksem tõenäosus kannatada laktoositalumatuse all kui lõunaeurooplastel. Kõikidel mitteeurooplastel on  palju suurem tõenäosus laktoositalumatusele võrreldes lõunaeurooplastega.
Kiiritusravi –alakeha kiiritusravi saanud inimestel on hiljem suurem tõenäosus laktoositalumatuse tekkeks.
Enneaegselt sündinud –õigeaegselt sündinud lapsed  ei kannata kunagi laktoositalumatuse all enne 3. eluaastat. Enneaegsetel lastel võib esineda sümptomeid juba varem.

Kuidas laktoositalumatust diagnoositakse?

Suuremas hädas külastame alati esmalt oma perearsti. Tuleks aga meeles pidada, et iga probleemi korral oleks hea pidada päevikut, millal sümptomid esinevad ja kui sagedaselt, sest see muudab diagnoosimise tunduvalt lihtsamaks.

Vesiniku hingamise test – patsient paastub ööpäeva ning tarbib järgmisel hommikul laktoosilahust. Mõõdetakse vesiniku kontsentratsiooni väljahingatavas õhus. Kui näitajad on väga kõrged, siis patsiendil on tõenäoliselt laktoositalumatus.
Laktoosi tolerantsustest – patsient tarbib laktoosilahust ja enne ning pärast seda võetakse vereproovid, et määrata glükoositaseme muutust.Kui glükoosi näitajad ei ole tõusnud, tähendab see seda, et laktoos ei ole lõhustatud glükoosiks ja galaktoosiks, mis normaasel juhul oleks läinud vereringesse. Piimatalumatuse test toimib samamoodi, lihtsalt laktoosilahuse asemel joob patsient piima.
Väljaheite proov –  Vesiniku hingamise test ja laktoosi tolerantsustest ei ole sobilikud beebidele ja väikelastele. Neil saab võtta proovi väljaheitest. Kui atsetaadi või muude rasvhapete tase on kõrge, siis tõenäoliselt on tegu laktoositalumatusega.
Geenitest – selleks piisab suu limaskesta kaapeproovist, mida saab endalt ise hõlpsasti võtta. DNA analüüsiga määratakse, kas esineb laktoositalumatusega seotud geenivariatsioon.

Laktoositalumatus võib tekkida ka teise haiguse tagajärjel ehk sekundaarselt.  Kui arst kahtlustab, et laktoositalumatuse põhjus tuleneb mujalt, siis peab esmalt kindlaks tegema põhjuse. Näiteks tsöliaakia puhul tehakse peensoole biopsia – võetakse koe proov peensoole limaskestalt. Tegemist on kirurgilise protsessiga.

Nagu eelnevalt rääkisime, siis on võimalik primaarne ja sekundaarne laktoositalumatus. Enamasti esineb inimestel primaarne variant. Kõige lihtsam ja mugavam võimalus primaarse laktoositalumatuse kindlaks tegemiseks on geenitest.

Laktoositalumatuse ravivõimalused

Kui laktoositalumatus ei ole väga tugev,piisab piimatoodete vähendamisest taluvuse piirini. Kui aga laktoos tekitab tugevaid vaevusi, tuleb laktoosi sisaldavatest toodetest üldse loobuda. Tuleb leida asendustooted või piimatooted, mis ei sisalda laktoosi. Ei tohi unustada, et piimast saamata jäävad ained tuleb leida teistest toiduainetest!

Kus võib leiduda laktoosi?

Ärge unustage, et laktoos ei ole ainult piimas ja piimatoodetes, vaid ka valmis söökides, mida tarbime.

  1. Koogid ja küpsised
  2. Töödeldud hommikuhelbed
  3. Juust
  4. Piimašokolaad
  5. Pannkoogid
  6. Omlett
  7. Margariin jne

Samuti mõned ravimid, näiteks rasestumisvastased tabletid või kõhuvalutabletid võivad sisaldada laktoosi. Probleemide korral  võib konsulteerida oma arstiga.

Laktoositalumatuse komplikatsioonid

Kui selgub, et esineb laktoositalumatus ja püütakse vältida piimatooteid, siis tuleb endale aru anda, millised olulised ained jäävad piimatoodete mittetarbimisel saamata. Võib tekkida mitmete ainete puudus, kuna piimas on olulised ained nagu kaltsium, valgud, vitamiin A, B12 ja D.

Kaltsium – leiame kaltsiumi meresoolast, pähklitest ja seemnetest, ubadest, apelsinist, viigimarjadest, quinoast, lehtkapsast, kaalikast, brokkolist, võilille lehtedest ja rikastatud toodetest nagu apelsinimahl ja sojapiim.

A vitamiin – A vitamiini leiame porganditest, brokkolist, maguskartulist, kalamaksaõlist, maksast, spinatist, kõrvitsast, melonist, munast, aprikoosist, papaiast, mangost ja hernestest.

D vitamiin – D vitamiini saame päikese valgusest, rasvasest kalast, munadest, kalamaksaõlist ning osadest rikastatud sojapiimadest ja muudest rikastatud toodetest.

Olemas on ka laktoosivabu piimatooteid, lihtsalt tuleb jälgida, et suurte vaevuste korral puuduks laktoos täielikult, mitte ei oleks vähendatud laktoosisisaldusega toode.

KUI KAHTLUSTAD LAKTOOSITALUMATUST, SIIS TELLI TEST SIIT

 

Kasutatud kirjandus:

http://www.medicalnewstoday.com/articles/180120.php

Share and Enjoy

  • Facebook
  • Twitter
  • Delicious
  • LinkedIn
  • StumbleUpon
  • Add to favorites
  • Email
  • RSS
Share →

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

nineteen − 6 =

Print
Close