Geenide uurimine oli veel üsna hiljuti pere-õnnelikvisalt edenev töö teadlaste laual, mil iga geeniosa tundmaõppimine nõudis teadlastelt kannatlikku meelt ja palju töötunde laboris. 12 aastat tagasi avaldati teaduslikus ajakirjanduses esimest korda kogu inimese genoomi järjestus. Selle nimel olid mitmed uurimisrühmad teinud tööd rahvusvahelise projekti raames 10 aastat ja tänaseni nimetatakse seda kõigi aegade  suurimaks rahvusvaheliseks uurimistööks elusa looduse tundmaõppimise vallas. 

Sellised suured kogu genoomi hõlmavad analüüsid on siiski jäänud teadusliku uurimise huviobjektiks ja praktikas kasutatakse enamasti väiksemaid analüüse kindlate geenide ja kindlate teadaolevate riskikohtade analüüsiks. 

Enamus DNA-d on küll kõigil inimestele sama – 99,9%, kui ülejäänus 0,1% genoomi järjestuses on kohti, mis on igal inimesel erinevad. Just nende kohtade analüüsi tulemusi kasutatakse nii inimeste identifitseerimisel kui ka sugulusastme kindlaks tegemisel näiteks isadustestides. 

Geeniteste kasutavad muidugi ka arstid nii haiguste diagnoosil, prognoosi määramisel kui ka ravi üle otsustamisel. Diagnoosida saab geenitestide abil eelkõige geneetilisi haigusi, mida on tänaseks defineeritud juba tuhandeid, kuid mis reeglina esinevad väga harva. DNA testide lihtsamaks ja odavamaks muutumise tõttu aga juba otsitakse mõningaid geenihaigusi kõigi vastsündinute testimise käigus.

DNA kannab endas infot ka selle kohta, millistesse haigustesse on suurem tõenäosus jääda. Arstipraktikas see siiski veel tavaline pole, et kõik meie geneetilised haigestumise riskid kindlaks määratakse ja selle järgi soovitusi või ravi määrataks. Arstid tellivad reeglina geneetilisi analüüsi juhul, kui geenide osa haiguse tekkel on põhiline. Üheks selliseks näiteks on pärilikud vähkkasvajad. Päriliku rinnavähi puhul võib geneetilistest muudatustest põhjustatud haigestumise risk olla üle 80%, mis tähendab, et vähemalt 8-l inimesele 10-st teatud geneetiliste variatsioonide puhul tekib elu jooksul rinna-või munasarjavähk. Sellise riski kahtluse korral on geneetiline analüüs väga põhjendatud ja selline info aitab inimese tervist hoida. Sellist testi ei tehta täna veel kõigile, vaid ainult juhul, kui perekonna haigestumised annavad alust kõrgemat riski kgeenitest-tervisahtlustada.

Haruharva on aga meie tervis nii suures ulatuses meie geenidest sõltuv. Tervist mõjutavad reeglina olulisel määral meie elukeskkond ja elustiil – toit, töö, liikumisharjumused. Sagedasti esinevad tervisehädad nagu südameveresoonkonna haigused, diabeedid ja vähkkasvajad on komplekssed ja nende puhul on mõjutavaid faktoreid palju. Tegemist on nagu hobuste võiduajamisega – tulemust mõjutavad hobune, ratsanik, rada ja palju muid tegureid ning tulemust ette ennustada on raske. Erinevatel hetkedel on tulemust mõjutavatel faktoritel erinev osakaal ja mängu tuleb kindlasti ka veel juhus.

Perekondi ja kaksikuid uurides on siiski üldjoontes leitud, palju ühes või teises haiguses mängivad rolli meie geenid ja palju kõik muud tegurid.

Sagedasti esinevate kompleksete haiguste puhul mängivad geneetilise riski moodustamises kaasa tavaliselt paljud geenid. Näiteks 2. Tüüpi diabeedi puhul on leitud seost rohkem kui 36 geeniga ja ükski geenimuutus ei  ole sellisel juhul üksi piisav haiguse tekkeks, kuid igaüks tõstab veidi riski. Aga ka siis, kui on tuvastatud kõik selle haigusega seotud geenimuutused, ei tähenda see veel seda, et see inimene kindlasti haigestub diabeeti. Sellisele kaasasündinud riskile peavad enamasti „hoogu andma“ ka muud tegurid. Selliste haiguste suhtes saab geneetilise testiga määrata, kas konkreetsel inimesel on geenidest tingitud haigestumise risk kõrgem võrreldes populatsiooni keskmisega või mitte. Paljude sagedasti esinevate haiguste puhul on kõige olulisemaks teguriks haiguse avaldumisel siiski meie elustiil. Ega asjata ei kõnelda, et inimesed söövad ja istuvad end haigeks.

Huvitav on see, et geenitestid pole enam tänapäeval ainult arstide ja teiste professionaalide pärusmaa. Iga inimene võib endale huvi korral tellida oma geenide uurimist. Analüüsida võib lasta ennast üsna põhjalikult, aga oluline on see, kuidas geenidest saadud info on pärast lahti mõtestatud. Geenide analüüsi pakutakse erinevates valdkondades – näiteks võib lasta uurida oma ainevahetuse eripärasid, et selle info põhjal toitumist sättida, või teha endale geenitesti, kus analüüsitakse sportlike saavutustega seotud olevaid geene, võib lasta uurida kõikvõimalikke geneetilisi riske ja eripärasid. Üks suuremaid ja kuulsamaid  geenitesti firmasid 23andme USA-s  pakub aga näiteks põlvnemise uurimiseks tehtavat geenitesti, kust inimesed saavad teada, kust on pärit tema esivanemad ja samuti otsida sugulasi teiste selle firma geenitesti teinud inimeste hulgas.

Tundub, et inimeste uudishimu kasvab ja kogu maailmas suureneb ka üleüldine trend enda tervist jälgida ja ennast ise erineval moel analüüsida. Oleme ju iseendale ikka üks huvitav uurimisobjekt! Miks mitte alustada personaalsete toitumissoovitusega! Geenitesti saab tellida siin.

Share and Enjoy

  • Facebook
  • Twitter
  • Delicious
  • LinkedIn
  • StumbleUpon
  • Add to favorites
  • Email
  • RSS
Share →

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

two × 3 =

Print
Close