Selleks, et välja selgitada, kuidas on Sul vahendatudkujunenud tasakaal kehaehituse ja kehamassi vahel, on olemas mitmesuguseid erinevaid võimalusi. Parim viis on arvesse võtta erinevaid näitajaid, et saavutada hea ülevaade. Nii on lihtsam viis alustada oma keha tundma õppimist ja jälgida oma tulemusi ning teekonda saavutamaks suurepärane enesetunne ning heaolu.

Enamikes analüüsides kasutatakse kehamassiindeksit (KMI), kuid lisaks oleks hea arvestada lihasmassi ja vöökoha ning puusa suhteväärtust. Oluline on teada, et inimesed on erinevad ning seetõttu ka kaalunumber võib erinevalt mõju avaldada.

Kuidas tõlgendada kehamassi indeksit(KMI/BMI)?
Kehamassiindeks on kaalu ja pikkuse suhe. Arvutada saab siin.
Tulemuste tõlgendamisel on toodud välja järgmine skaala:

Kui KMI on väiksem kui 18.5 on tegemist alakaaluga
KMI vahemikus 18.5-25 on ideaalne
KMI vahemikus 25-30 klassifitseeritakse kui ülekaalu
KMI üle 30 on tegemist rasvumisega

KMI on üks lihtsamaid suhtearve saamaks aimu oma tervise kohta, kuid siiski tuleks meeles pidada, et oluline on teada ka muid näitajaid ja vaadelda, kus täpsemalt rasva osakaal kehas paikneb, sest ka selle asetusel on tähtsus tervislikke aspekte silmas pidades.

Mida näitab WHR?

Siinkohal tuleks mõõta veel üks oluline näitaja: puusade ja vöökoha suhe (Hips and waist ratio – WHR). Puusa ja vöökoha suhe on nende omavaheline võrdlus. Arvu välja selgitamiseks tuleks mõõta vöökoha kõige peenem koht ning puusad kõige laiemast võimalikust kohast. Seejärel tuleb saadud vöökoha ümbermõõt jagada puusaümbermõõduga. (Näide: vöökoht 75cm ja puus 100cm =75/100).

Tulemusi on võimalik arvutada siin.

Tulemuste tõlgendamiseks on toodud välja järgmine skaala, mis peaks aitama lahti mõtestada, mida saadud numbrid näitavad. Meeste ja naiste puhul on tõlgendamine erinev.

Meeste WHR:

· 0.9 – väike risk kardiovaskulaarsete probleemidele esinemisele
· 0.9-0.99 – mõõdukas riskivõimalus kardiovaskulaarsete murede tekkimisele
· 1 ja kõrgem – tugev risk kardiovaskulaarseteks probleemideks

Naiste WHR:mõõdulint-mees-geenitest

· Väiksem kui 0,8 – madal risk kardiovaskulaarsetele probleemidele
· 0.8-0.9 – mõõdukas risk kardiovaskulaarsete terviseprobleemide ilmnemiseks
· 0.9 ja rohkem – kõrge risk kardiovaskulaarsete probleemide tekkeks

WHRi peetakse paremaks näitajaks kui KMI-d, sest annab rohkem aimu keha tervisliku seisukorra kohta. Mitmed teadusuuringud on ka näidanud, et õunakujuliste kehatüüpidega inimestel (kellel on ka suurem WHR) on suurem risk kui pirnikujulistel, kellel on väiksem WHR. Erinevus seisneb selles, et õunakujulistel on enamik keha rasvast koondunud keha vöökoha piirkonda, mis on ohtlikum kui pirnikujulistel, kelle peamine ladestumine toimub puusadel. Naiste puhul on samuti täheldatud, et väiksema indeksi kui 0.8 korral on naised tervemad ning ka viljakamad. Väiksem on ka oht, et kujuneks diabeet, vähirisk või eelpool toodud kardiovaskulaarsed terviseprobleemid. Antud seos kehtib ka meeste puhul, et väiksema suhte kui 0.9 korral on tervis parem ning ka viljakus suurem ja erinevate tõsiste terviseprobleemide ilmnemiseks väiksem tõenäosus.

Järgmiseks mõõdustamise viisiks on pikkuse ning vöökoha suhe.
Mitmed uuringud on näidanud, et üks võimalikke viise südamehaiguste ja diabeedi tulevikuriskide hindamiseks on pikkuse ning vöökoha suhe.

Kasulik oleks teada järgmiseid suhtearve:

Meeste puhul, kelle keskmine pikkus on 180, võiks vöökoha ümbermõõtu hoida alla 91cm
Naiste puhul võiks vastav näit olla 165 cm puhul alla 81 cm.

Antud suhte eesmärgiks on olla üks võimalikest viisidest, et eelnevalt analüüsida oma keha võimalikku seisundit.

Miks on siis oluline aru saada, kus täpselt kehas rasv paikneb?

Tuleks teada, et tervise seisundi poolest on vistseraalne kõhurasv südamele, neerudele ja maksale ohtlikum kui rasva asetsemine puusapiirkonnas.

Keha rasvaprotsendi määramine
Keha rasvaprotsent leitakse kui rasva osakaal kehas jagatakse kogu pikkusega. Sealhulgas on kaasatud vajalik rasvahulk kui ka ladestunud rasvkude.
Vajalik rasv– see rasvahulk on vajalik elutegevuseks. Naistel on vastav osakaal suurem kui meestel. Meestel on see vahemikus 2%-5% ning naistel 10-13%.
Ladestuv rasv– see sisaldab kogunenud rasvkudet, mis kaitseb ning ümbritseb siseorganeid.

Enamik eksperte tunnistab, et keha rasva osakaalu leidmine on parim mõõteriist tervise seisundi hindamiseks.  Rasvaprotsenti mõõdetakse sobivate vahenditega enamikes spordiklubides ja fitness keskustes.

Geenitestid on hea võimalik viis, kuidas õppida enda keha rohkem tundma. Saavutamaks ideaalseid kehamõõte tuleb seda teha teadlikult ning oskuslikult ja geenitestid annavad vajalikud juhised, et püsida õigel teel.

Share and Enjoy

  • Facebook
  • Twitter
  • Delicious
  • LinkedIn
  • StumbleUpon
  • Add to favorites
  • Email
  • RSS
Share →

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

1 + 8 =

Print
Close