Dieediga saab ju kaalust alla!? Jah, saab ikka, mõned on saanud, aga kõigi jaoks dieedid ei tööta. Tõsi on kahjuks see, et suurem enamus, kes kaalust alla saavad, võtavad samavõrra kilosid hiljem juurde.

Uuringutes on leitud, et 20% kaalualandajaid suudab oma kaalu säilitada aasta jooksul ja ainult 5% viie aasta jooksul. (1) Nii et nagu nõiaring, kus aina rohkem kaalu alandamisest räägitakse ja aina rohkem inimesi sellega hädas on.dieedid

Miks?

1) Dieedid on liiga käskivad ja keelavad – neid on raske taluda

Tihti on dieedid liiga piiravad ja ahistavad. Paljusid toiduaineid peab täiesti vältima ja teisi toite liiga tihti sööma, lisaks kaloreid lugema, sööma või mitte sööma teatud kellaaegadel ja ettekirjutatud arv kordi päevas –  raske on kõik ettekirjutusi pikka aega täita. Liiga piiravaid dieete on raske pikalt pidada ja seetõttu lõpetatakse need varem või hiljem ära.

2) Dieedid on tihti liiga ranged – meie keha läheb säästurežiimile

Kui keha saab liiga vähe toitu, siis läheb ta säästurežiimile – ainevahetus aeglustub ja keha püüab võimalikult palju saadud toidust rasvana talletada. (2)(3) Seega väga vähe süües saab küll tõenäoliselt kaalust alla, aga kaalu alanemise tempo hakkab pidurduma ja hiljem on raske kaalu hoida.

3) Dieedid võimendavad toitumishäireid

Range dieet sunnib lakkamatult võitlema oma isude ja soovidega. Selle tagajärjeks võib olla see, et „murdumisel“ sööb inimene rohkem ja valimatult kui ta oleks söönud ilma dieeti pidamata. Uuringute järgi võib dieeditamine toitumishäirete esinemist suurendada. (4)

4) Dieedid ei ole personaalsed

Dieedid ei ole enamasti personaalsed – need ei arvesta inimese eripäradega. Ei tema elustiili, maitseharjumuste ega ainevahetusega. Dieet, mis mõnel aitab kaalu alandada, ei pruugi sobida teistele.

Aga kuidas siis üleliigse kaalunumbriga võidelda?

Mõistlik oleks mitte võtta kiireid sihte ja pidada imesid lubavaid dieete, vaid vaikselt oma harjumusi muuta. Püüda leida kompromisse selle vahel, mis meeldib ja selle vahel, mis on tervislik.

Üks võimalus leida endale sobivamat toitumisviisi on kindlaks teha ka oma ainevahetuse eripärad. Geenitestiga saab leida, missuguste toitainete rohke söömine on põhiline kehakaalu tõusu risk ja siis saab oma toitumisviisi korrigeerida vastavalt sellele.

Allikad:

(1) Tylka, T., et al. (2014.) The Weight-Inclusive versus Weight-Normative Approach to Health: Evaluating the Evidence for Prioritizing Well-Being over Weight Loss. Journal of Obesity, 2014(3)

(2) Rosenbaum M, Leibel RL. Adaptive thermogenesis in humans. Int J Obes (Lond) 2010;34:S47-S55.
(3) Tremblay A, Royer MM, Chaput JP, Doucet E. Adaptive thermogenesis can make a difference in the ability of obese individuals to lose body weight. Int J Obes (Lond) 2013;37:759-764.
(4) Polivy, J. (1996.) Psychological consequences of food restriction. Journal of the American Dietetic Association, 96(6), 589-92.

Share and Enjoy

  • Facebook
  • Twitter
  • Delicious
  • LinkedIn
  • StumbleUpon
  • Add to favorites
  • Email
  • RSS
Tagged with →  
Share →

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

eighteen − 6 =

Print
Close